Pisikestele lilleneiudele / For the little flower girls

Paljajalu. Jälle. Noo nii armsad, et kuku või pikali. Ikka puuvillased. Suurusele 4-36 kuud vähemalt.

 

 

Barefoot. Again. Just soooo cute, that I could just fall over because of all this cuteness... Cotton, of corse. Size 4-36 months at least...

Väikesed aarded / Little treasures

Viimastel päevadel valdab mind sõnulseletamatu rahulolu. Kes oleks küll osanud arvata, et üks pisikene inimene olemise nõnda kergeks teeb :) 

Naudin kevadet ja nokitsen pisitasa pisikesi aardeid. Kuduvabrikust on asjad siiski suhteliselt kaugel, kuna oma pitsilõnga hunnikuid tõstan lihtsalt ühest toanurgast teise, kahandades hetkel hoopis puuvillase varu. Heegeldamine on uus kudumine! Seda vähemalt antud hetkel ja minu majapidamises :)

 

In the last few days I have been overcome by inexpressible complacency (I hope, this is the correct word). Who could have imagined, that one tiny person, makes it so easy to just be :)

So here we are, enjoying the springtime and creating oure tiny treasures. However, I am far from knitting, just moving my laceyarn from one end of the room to another and decreasing my cotton stash instead. Crocheting is the new knitting! At least in my household at this point! :)

 

All the items can be found  for sale here.

 

 

 

 

Millegipärast on aastaid olnud roosa riidekapis minu suurimaks hirmuks. No lihtsalt...kes kardab ämblikuid, kes haikalu....mina olen alati kartnud roosat värvi riideesemeid. Kogu minu teadliku täiskasvanuks olemise jooksul ilmus mingil põhjusel salaja minu sokisahtlisse paar roosasid lillelisi sokke (ei saa ometi olla, et need teadlikult ostsin) aga sellega ka asi piirdus. Näib et olukord hakkab muutuma. Lahenduseks on kas sellega leppida või kiiremas korras pliksile oma riidekapp muretseda. Ma olen enam kui kindel, et tema roosad riideesemed on mingil määral hakkanud minu hilpe nakatama. Arvan, et tegu on suuremat sorti vandenõuga :D

 

 

Somehow has pink in my wardrobe been my biggest fear. Simply.....some people are afraid of spiders, some fear sharks....i have always feared pink garments. In all my conscious grown-up life, found only one pair of pink socks, somehow it`s way to my dresser drawer (it can not be, that I baught them on purpose), and that was it. But at this point it seems, things are about to change. The solution is to accept it or to get a wardrobe for my baby girl ASAP. I am more then certain, that her pink garments are infecting my wardrobe. I think this is śome sort of bigger conspiracy :D



Olen ametlikult käsitöösõltlane/ I am officially an addict

Need paar nädalat, mis abikaasa Norras tööl on, transformeerub minu elutuba täielikuks käsitööparadiisiks, kus toa vallutavad lõngavirnad, pärlihunnikud ja kõik muu varandus, mis muidu kapiriiulitel nukralt oma aega ootab. Ja nii ma siis siin hullan, suutmata pühenduda vaid ühele käsitööliigile, sest niii nii palju on ju võimalusi......

 

Sel korral tulemuseks lutiketid. 100% puuvillased.

 

 

For those few weeks, that my husband is working in Norway, my livingroom transformes to a paradise for crafters, where the space will be taken over by piles of yarn, heaps of beads and oll the other treasures, that usually wait for their time in the closet. And that is, how I spend my time, unable to stick to one line of crafting, because there are just sooooooo many possibilities.....

 

 

Todays result pacifier clips. 100% cotton.

 

 

 

 

Ma üllatasin end isegi, kui väga nautisin nende väikeste varanduste valmistamist, nagu ikka, hakkas fantaasia hullumeelsel kiirusel tööle ja nüüd on raske pidama saada. Huvitav, kas on olemas ka teraapia käsitöösõltlastele??? Ega mulle väike abi paha ei teeks :)

 

 

I surprised myself, how much I really enjoyed making these little treasures.  And as usually, my fantasy started wondering and now it is quite difficult to stop. I wonder, is there a therapy group for crafting addicts aswell???? I could use some help :)

 



 



 

 

Lõngad Novita Virkkaus lanka ja Steinbach Capri. Nõel 1,5.

 

Yarns Novita Virkkaus lanka and Steinbach Capri, needle 1,5

Jänes / Bunny

 

Kellele lihavõtte- ja kellele niisama jänes. Kui see õpetus mulle kunagi internetis silma jäi, siis teadsin, et lihtsalt PEAN selle ära katsetama ja endalegi majapidamisse sellise vahva tegelase heegeldama. Nagu minu plaanid ikka, salvestasin õpetuse oma 3-4 aastat tagasi, teostuseni jõudsin nüüd.

 

To whom an easter- and to whom just a bunny. When I stumbled across this pattern on the internet, I just knew, I HAVE to try it out and get one of these lovely creatures in my household. As it tends to be with me, that was about 3-4 years ago. 

 

 

 

 

 

Muster/Pattern

Heegelnõel/Hook 2,0

Niit teadmata/Material unknown



Koigu

Et lõnga jätkuks kauemaks.....otsustasin ostetud Koigust valmistada vaid pisikeste inimeste esemeid. Minu teine kudunõrkus pitsiliste esemete kõrval-palmikud, seetõttu siis "käänulised" käpikud.

 

 

Sõrmikud vastsündinule. Sobivad 0-3kuusele. Meie suht pisikesel tirtsul "istusid" ilusti käes ka 4-kuusena.

Vardad 2,5

Lõngakulu imeväike.

 

 

 

Pisikeste kinnaste pildistamiseks kasutatud suurte pihkudega käemodelliks on Härra Abikaasa, kes kannatlikult juhendamist ja sättimist talus. Eks ma olen talle selle ebamugava asendi eest nüüd vist ühe korraliku seljamudimise võlgu :)

 

 



Sinisel lainel

Talv saabus taas ootamatult... Nähtavasti on külmakraadidega ka jutusoon kinni külmunud ja kogu jutt näib täna kuidagi puine. Kauakadunud päikese taasilmumisega on mind aga selline energiasööst tabanud, et ei tea kohe, mida sellega peale hakata.

Aga esialgu...taas ilma pikema jututa....
Müts. Kevadine. Neiule.

 

 

Lõng Drops Alpaca

Vardad 2,0 soonikus ja 2,5 mustriosas

Muster oma leiutis.

 

Pean enesele üllatuseks mainima, et jääsinine on päris sümpaatne värv. Siiani olen reeglina ikka erksamaid toone armastanud...

 

Nähtavasti ongi see kevad uusi avastusi ja toimetamisi täis.

 

Nt avastasin enda jaoks KnitPro Karbonz vardad. Saan aru, et tõelistele kuduhoolikutele näib siinkohal, nagu leiutaksin jalgratast. Aga ma olin ju aastaid salajane kapikuduja. Mõni sokk ja müts ligi kümne aasta jooksul. Nagu minu puhul ikka, siis kui viimaks vedama sain, läks asi käest ära. Tulin kapist välja, kõigi oma loendamatute lõngatokkide ja varrastega (hetkel on vist WC ja köök ainsad ruumid elamises, kus ühtegi varrast ega lõngatokki ei leia). Ja nüüd ei tea enam, kust seda aega juurde küll annaks kaubelda. Või no kolm lisa kätepaari ajaks ka vist esialgu asja ära. Aga seda ainult esialgu!!!

 

Seega vahetan nüüd arvuti taas varraste vastu ja hullan edasi.

 

 

Päikest kõigile lõngasõltlastele ja kuduhulludele!

 

 

 

 



Triibikud



Minu Soktoober jätkub nähtavasti veel ka veebruaris.  Nagu minu puhul ikka. Oktoobris ei saa vedama, siis saab kuu jooksul vaevu ühe sokipaari valmis. Ja enne suve ei saa enam pidama.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...

 

Ei tea enam, kust kaudu, aga ühel hetkel maandusin igatahes Sirliizi mõnusalt hubases blogis. Lisaks sellele, et umbes nädalajagu õhtuid kulus blogi otsast-lõpuni läbi lugemisele, leidsin sealt ka ühe lingi. Vot sellise. No ja ega ma saanud siis ju võimalust kasutamata jätta.

 

 



 

 

 

Kui ma siis juba triibikutega vedama sain, oli loomulikult paganama keeruline pidama saada. Et siis juba ühed ka Härra Abikaasale. Tema nõudmiste kohaselt, nagu ikka, eriti pika säärega. Lubasin talle mingi hetk selle pika sääre jutu peale põlvikud kududa. Muidugi kui ma kaeluse jaoks kolm aastat hoogu võtsin, siis põlvikud loodan vähemalt lähema viie aasta jooksul valmis saada!

Igatahes....põlvikud vanusele 3-6 kuud, sokid vanusele 33 aastat (= hetkel meie peres jalg nr 45) 



Tirtsu põlvikud oli esimene kord kududa lühendatud ridadega kanda.

Lõngaks (endiselt) Nalle lõppetmatuina näivad varud. Seega kompunnisin ka õpetuse just endale sobivaks. Siit rohkem silmi, sealt vähem jne...Ma tükin ju traditsiooniliselt alati väiksemaid vardaid kasutama.

 

Vardad 2.0
Lõng Novita Nalle
Kulu põlvikutel 37g ja ekstra suurtel sokkidel täpselt 100g

Iidsetel aegadel

Järjekordse tormilise päeva õhtusse saatnud, on lõpuks ka vähe aega endale :) Või siis pigem arvutile ja internetile ja pildikaustadele. Samal ajal kui plika kõrval säbeleb ja käte-jalgadega vehkides igati arvutit proovib tabada, üritan oma pooleliolevatest kudumistest ühe ka siia ära märkida.

 

 

 

Kunagi iidsetel aegadel õpetas ema mind kuduma (kahepoolset?) peapaela. Kuidas seda meetodit nimetatakse, pole mul aimugi, kuidas seda lahti seletada.......no ei tee mu aju hetkel minuga nii palju koostööd, et suudaksin selle arusaadavalt kirja panna. Seetõttu ka pildid.



 

 

Koon neljal vardal imepisikesi kahepoolseid kindaid. Kaks poolt siis korraga ühel vardal. Algselt lõin igale vardale 16 silma rohelise lõngaga. Kuduma hakkasin üle ühe. Rida rohelisega parempidi (üks silm parempidi, järgmise tõstan niisama teisele vardale, jättes rohelise lõnga üle tõstetava silmuse ette), järgmiseks võtsin juurde sinise lõnga ja kudusin  vahele jäänud silmad pahempidi sinisega (jättes sinise lõnga niisama üle tõstetavate roheliste silmuste taha). Üle tõstetavaid silmuseid kuidagi ei keera, tõstan ühelt vardalt teisele nii, nagu need seal on. Jaaaaaa nii kinda lõpuni. Ja nii ta siis tuleb. Keera, kumba pidi aga ise tahad. Mõlemalt poolt nagu päris kinnas!


Kui keegi mind siinkohal sobiva kudumisalase terminoloogiaga pikali tahab lüüa, ootan avasüli. Saan hea meelega targemaks :)


edit: tänud Sokikesele Isetegijast, kes antud kudulaadi nimega aitas :)

Pannkoogid neljapäeval

Hetkel jändan ma paralleelselt kahe blogiga. Isetegijas toimetan siin ja nüüd siis ka bloggeris. Seetõttu ka sarnased postitused ja suht sarnane jutt. Aga no ei taha veel siinset tegutsemist reklaamima hakata. Liialt enesekriitiline ja tagasihoidlik olen. Hetkel küll tekib endal ka küsimus, et kui nii tagasihoidlik, siis milleks üldse blogida. Vot ei tea...ju siis mingisugused ekshibitsionismialged (laiemas mõttes) siiski ka minus olemas on. Nagu juba varem öeldud, ikka kõrgemale ja kaugemale.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...(:

Dubleeriksin siiski oma isetegija postitust ja jagaks oma eilset imearmsat päeva, mis hakkas hommikul biskviittaignast küpsistega.  Härra Abikaasa oli hämmingus, et miks ta alles nüüd selliseid maiustusi koduahjust saab.

 

Kuna aga küpsis pole mingi õige hommikusöök, valmis lisaks veel väikse šokolaadi ja chilli hõnguga virn pannkooke. Ikka neid ülepanni ja õhukesi.

 

 

Ja peale seda läksime põnni esimesela ametlikule peole, Raekotta nimetunnistust kätte saama. Seal sai ka kinnaste lutsutamiskõlblikkus järele proovitud. Sobivad küll.

Lõppkokkuvõttes oli üks imetore perega veedetud päev ja seetõttu ei saanudki seda ka siin jagamata jätta.

Roosamanna

Jätkan oma jääkidega. Labakud tirtsule. Algne plaan oli kinnastele uhked lilled peale heegeldada, kuid praktiline meel sai siiski edevuse üle võitu ja nii maandusid kindaninadele hoopis roosad lepatriinud. Tundus ebareaalne neid suuri heegeldatud lilli igal õues käimisel käisesooniku kaudu taga ajada.

Kindal kasutasin soonikute asemel paelu, kuna minu kude tükib kohati äärmuslikult tihe ja seega ka järeleandmatu olema. Ühed käpikud valmis, vohab peas loomulikult tohutu ideedetulv, vast saab ka selle sooniku vähe pehmemal kujul katsetatud.

 

 

Lõngaks taas Novita Nalle

Vardad 2,0

Lõngakulu 20grammi

Pisikesed villurid

Lõngajäägid vol 1 sel aastal.
Et mitte lõngavirna alla kadunuks jääda (reaalne oht, kui need viimaks varisema hakkavad), olen sel kuul eriti usin ja ei osta mitte ühtegi uut tokki ega kera ega isegi meetrit mitte. Lasen hoopis igapäevaselt varrastel pisut käia ja "toodan" lihtsaid tarbeesemeid. Erilisi šedöövreid hetkel oodata ei tasu. Näpud kibelevad uusi lõngu katsetama, seega paremad ideed jäävadki sinna aega, kui viimaks taas lõngapoodi hullama satun.

 

 

Lõngaks Novita Nalle ja mohäärijupid, vardad 2,0 ja lõngakulu 47g. 

Vana aasta vanad tegemised

Paar tulemuslikku lõngakeerutust mahutaks veel selle aasta numbri sisse. Mainiks kohe ära, et mul käib suuremat sorti lõngajääkide realiseerimine. Minule omaselt on mõni jääk pigem terve kera, nagu ka proovilapid sageli õlarättideks kasvavad...

Esiteks, üle kümne aasta esimesed käpikud. Sihiks olid küll pigem niinimetatud pätikad aga mida rohkem triipe valmis sai kootud, seda enam näis patt sellist värvikooslust sõna otseses mõttes poolikusse kindasse kududa. Nii käin ikka veel ilma poolkinnasteta

 

 

Ja teiseks saavutuseks korvitühjenduse vallas on heegeldatud kõrisev mänguasi tirtsule. Idee pärit Allison Hoffmani blogist. Teostus vähe muudetud. Silm kollile pähe heegeldatud, sisse mahutatud klaashelmestega täidetud üllatusmuna sisu ja mõõtmetelt üritasin saavutada "lutsutamiskindlust". Kõrgus 9cm, läbimõõt 6cm. Eks lähema kuu jooksul ole näha, kas see idee ka reaalselt vilja kannab.

 

 

 

Siinkohal võin rahuliku südamega uude aastasse marssida, kuna vanad tegemised on üles täheldatud ja uued ootavad vaid asja kallale asumist.

 

 

 

 

Ilusat aastavahetust kõigile!

Alustuseks... / To begin with...

Millega oleks parem alustada Kuduvabriku nime kandva blogiga kui mitte heegeldatud teki demonstreerimisega... Minu sügistirtsule valminud varbasoojendaja. Lõngajääkidest. Soojade mõtetega...

My blog is called the Knitfactory. So what better thing to start with, then a crochet afghan... For my autumn-baby, to keep her tiny toes warm. Using up my leftowers of yarn. With warm thoughts...

 

 

 

 

 

Rahulikke jätkuvaid Jõule kõigile!