Tere käsitööhuviline!
Mina olen nüüd otsapidi aadressil https://koduteel.wordpress.com/ ja sean oma pesa sisse.
Kudumishooliku ametlik pesapaik on samuti loomisel.
Võid meid külastada ka näoraamatus. Trüki otsingusse "Loomekamber" ja tere tulemast!
reede, 23. oktoober 2015
reede, 10. juuli 2015
Ploff aka pilaff meie moodi
Petukaup! Tegin oma ploffi tomatipastaga! Originaalilähedasema versiooni jätan tulevikku. Luban! Sama lugu ka lambalihaga.
500g sea välisfileed
2 väikest sibulat (sest need olid külmkapis ainsad)
1 suur porgand riivitud peene riiviga
1 klaasitäis riisi (meie majapidamise klaas oli umbes 240g)
150g tomatipastat
maitseks soola, pipart ja loomulikult cayenni pipart
Mina kasutasin toidu valmistamiseks kõrgema servaga panni.
Sealiha tükeldasin pisikesteks ribadeks ( u 1*1,5cm) ja pruunistasin. Maitsestasin soola ja pipraga. Seejärel lisasin tükeldatud sibula ja riivitud porgandi. Lisasin veel vähe pipart ja cayenni pipra. Praadisin, kuni sibul hakkas muutuma poolläbipaistvaks. Lisasin riisi ja kuumutasin, valasin peale tomatipasta ja kuumutasin ja siis keev vesi. Katsin riisi ja valasin veel natuke pealegi. Kuumuse keerasin maha ja jätsin panni madalal tulel hauduma. Vett lisasin hiljem veel tunde järgi.
Esimene katsetus! Ei tea miks see varem mulle alati sellise raketiteadusena näis. Nagu seljanka, mis ühel korral valmis lihtsalt külmkapis leidunud jääkidest ja on nüüd üks terve suguvõsa lemmikuid. Aga sellest juba mõni teine kord....
500g sea välisfileed
2 väikest sibulat (sest need olid külmkapis ainsad)
1 suur porgand riivitud peene riiviga
1 klaasitäis riisi (meie majapidamise klaas oli umbes 240g)
150g tomatipastat
maitseks soola, pipart ja loomulikult cayenni pipart
Mina kasutasin toidu valmistamiseks kõrgema servaga panni.
Sealiha tükeldasin pisikesteks ribadeks ( u 1*1,5cm) ja pruunistasin. Maitsestasin soola ja pipraga. Seejärel lisasin tükeldatud sibula ja riivitud porgandi. Lisasin veel vähe pipart ja cayenni pipra. Praadisin, kuni sibul hakkas muutuma poolläbipaistvaks. Lisasin riisi ja kuumutasin, valasin peale tomatipasta ja kuumutasin ja siis keev vesi. Katsin riisi ja valasin veel natuke pealegi. Kuumuse keerasin maha ja jätsin panni madalal tulel hauduma. Vett lisasin hiljem veel tunde järgi.
Esimene katsetus! Ei tea miks see varem mulle alati sellise raketiteadusena näis. Nagu seljanka, mis ühel korral valmis lihtsalt külmkapis leidunud jääkidest ja on nüüd üks terve suguvõsa lemmikuid. Aga sellest juba mõni teine kord....
kolmapäev, 24. juuni 2015
Rabarberimahl
Kui nüüd päris aus olla, pole ma rabarberist suurt midagi kokanud. Lapsepõlves sai seda niisama ja suhkruga söödud, rabarberi kook pole aga kunagi minu lemmikute hulka kuulunud. Igasugu kodused limonaadid seevastu aga küll. Nii siis ongi ju ainus loogiline jätk rabarber hoopis mahlaks keeta!
Potti viskasin
2,1 kg tükeldatud koorimata rabarberit
1,5l vett ja
3dl külmkapis leidunud pohlasid
Hiljem lisasin 500g suhkrut
Keetsin kogu segu korralikult pehmeks ja natuke veel lisakski. Saadud poslamosla kurnasin läbi tiheda metallsõela. Mahla tuli veidi üle 2,5l.
Juurde sai lisatud 0,5kg suhkrut ja pott läks uuesti tulele. Lasin segu keema, seda aeg-ajalt segades ja keetsin oma 5 minutit. Tekkinud vahu korjasin pealt ära.
Suhkruga oli mul küll mure. Toidutare pakkus toormahla 1l kohta 300-500g suhkrut. Tean, et omal ajal räägiti säilimisest just seoses suuremate suhkrukogustega. Ehk oli asi selles, kuid isiklike maitseeelistuse kohapealt, oli 2,5l mahlale lisatud 500g suhkrut küll ja enamgi. Arvata võib, et talvevarudest siinkohal nii või naa juttu ei saa olla, kuna hetkel on valminud mahl terve pere lemmikuks.
Valmis mahl sai ilusa roosa tooni ja mida sa ühele kodus ringi lippavale pisikesele linalakale ikka jahutavaks maiustamiseks pakud kui mitte ühe klaasikese printsessilikult roosat kodukootud limonaadi ?!
Ja mis te arvate, miks postituses pilti ei ole? Loomulikult selle pärast, et 2,5l mahla sai enne otsa, kui ma pildistamiseni jõudsin!
Potti viskasin
2,1 kg tükeldatud koorimata rabarberit
1,5l vett ja
3dl külmkapis leidunud pohlasid
Hiljem lisasin 500g suhkrut
Keetsin kogu segu korralikult pehmeks ja natuke veel lisakski. Saadud poslamosla kurnasin läbi tiheda metallsõela. Mahla tuli veidi üle 2,5l.
Juurde sai lisatud 0,5kg suhkrut ja pott läks uuesti tulele. Lasin segu keema, seda aeg-ajalt segades ja keetsin oma 5 minutit. Tekkinud vahu korjasin pealt ära.
Suhkruga oli mul küll mure. Toidutare pakkus toormahla 1l kohta 300-500g suhkrut. Tean, et omal ajal räägiti säilimisest just seoses suuremate suhkrukogustega. Ehk oli asi selles, kuid isiklike maitseeelistuse kohapealt, oli 2,5l mahlale lisatud 500g suhkrut küll ja enamgi. Arvata võib, et talvevarudest siinkohal nii või naa juttu ei saa olla, kuna hetkel on valminud mahl terve pere lemmikuks.
Valmis mahl sai ilusa roosa tooni ja mida sa ühele kodus ringi lippavale pisikesele linalakale ikka jahutavaks maiustamiseks pakud kui mitte ühe klaasikese printsessilikult roosat kodukootud limonaadi ?!
Ja mis te arvate, miks postituses pilti ei ole? Loomulikult selle pärast, et 2,5l mahla sai enne otsa, kui ma pildistamiseni jõudsin!
kolmapäev, 18. märts 2015
Milline häbematus! / The outrage!
Mütsid saavad valmis ja üles ei pildista neid keegi! Kui ma veel ühe kivi iseenda kapsaaeda pean viskama, saabki sellest pigem kiviaed juba! Noh ongi kergem. Vähem rohimist....no ja kunstilisem ka!
Aga kudumise juurde tulles, siis loomulikult on ju niitide peitmine viimasele minutile jätta ja siis ootab postitamine, nii et mu tubli peegelkaamera kogub nurgas truult tolmu ja mütse ei jäädvusta keegi. Eks selle jaoks ma siis vast olen hoidnud seda jaanuaris valminud eksemplari, et vähemalt midagigi oma tegevuse tunnistuseks näidata oleks. Häbi-häbi!
With all the hats I have made lately, it´s a real shame, that no one is taking any pictures! Guess who has left the camera in the corner, just gathering dust?! Yes! It´s me! But as always, I have to leave hiding the threads to the last minute and then, half way to the Post Office, I start thinking, that I really should have taken that bit of an extra time....
Aga kudumise juurde tulles, siis loomulikult on ju niitide peitmine viimasele minutile jätta ja siis ootab postitamine, nii et mu tubli peegelkaamera kogub nurgas truult tolmu ja mütse ei jäädvusta keegi. Eks selle jaoks ma siis vast olen hoidnud seda jaanuaris valminud eksemplari, et vähemalt midagigi oma tegevuse tunnistuseks näidata oleks. Häbi-häbi!
With all the hats I have made lately, it´s a real shame, that no one is taking any pictures! Guess who has left the camera in the corner, just gathering dust?! Yes! It´s me! But as always, I have to leave hiding the threads to the last minute and then, half way to the Post Office, I start thinking, that I really should have taken that bit of an extra time....
Aga müts on tõeline talveks sobilik aksessuaar! Tihedad palmikud annavad lisaks soojale ka päris hea tuulekindluse. Sest müts on soe! Tõeline talvevammus sinu peanupule!
A true winter accessory! Tight cables do not only keep your ears warm, but also protected from even the stronger winds! The hat is warm! And I am pretty happy with the color combo as well. Pistachio and dark gray go pretty good together!
kolmapäev, 21. jaanuar 2015
Müts / The Hat
Nüüd kui talv läbi saab, jõuan ma ka lõpuks mütside kudumiseni. Või noh, kui olla optimist, siis olen hoopis eriti varajane ja valmistun uueks talveks. Võtke õppust!
Now, that Winter is ending, I am finally knitting proper warm winter hats. Or if I am really positive....I think I´d prefer to think that I am extra early and getting ready for next year :)
Now, that Winter is ending, I am finally knitting proper warm winter hats. Or if I am really positive....I think I´d prefer to think that I am extra early and getting ready for next year :)
Nagu ikka, siis rohkete palmikutega müts on villa ja alpakasegune. Uhke ja silmatorkav tutt sinirebane. Need palmikud on mind kummitanud juba üle aasta, vasardades mu peas, et tahavad mütsile saada. Olin aga oma tuti-majanduse ja aastalõpu tellimustega nii hõivatud, et mütsilõngad nukrutsesid vaikselt nurgas.
The hat with lots and lots of cables is from mix of alpaca and wool and the luxurious pom-pom is genuine blue fox fur.Guaranteed to catch some eyes and lots of compliments. The cables have been haunting me for a year. I was just so busy with all of my pom-poms and orders for the end of the year, that all my hat-yarns were cooped up in the corner, waiting for me to come around.
The hat is available in my Etsy store Come and visit!
Kõigile mütsituti sõpradele aga hea uudis! Nädalaga peaksid varud täienema ja hinnad loodame samuti senisest kliendisõbralikumaks saada! Jeeiiii!!!!
To all the pom-pom friends,we have some exciting news! We are stocking up! Natural fox and raccoon pom-poms coming soon. Yay!!! As always, keep an eye on our Etsy store for the new listings!
kolmapäev, 17. detsember 2014
Alpakavillased
Kaos! Minu aastalõpu märksõna...Mõte lippab linnutiivul ees ja katsu siis oma tegemiste ja toimetamistega järgi jõuda. Nii mul siis ka arvutisse need lõikamata-sorteerimata pildid kuhjuvad, Ei julge oma läparaali väga liigutadagi. äkki hakkavad teised muidu üle ekraaniserva mööda tuba laiali pudenema. Mul siin sibab ringi üks sajajalgne, kes kohe kõik ripakil asjad ära korraldab ja paigutab. Suure osa ajast muidugi ka mitte ripakil asjad.
Aga nagu ikka, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida! Vaid hoopis oma soktoobrist. Vol 2!
Pisikesed pitsilised! Inspireeritud minu sajajalgse pisikestest varvastest! Sääreosa minimalistlikult pitsiline, kand patentkoes (ma üldse ei imesta hetkel, kui tegelikult ei olegi sellise kanna puhul tegemist patentkoega, aga sellise teadmisega olen kasvanud...Kõik parandused ja keelevääratuste korrektsioonid on alati teretulnud! Eesti keel olgu au sees ja kudumisterminid korrektsed!)
Tulemus oli üllatavalt mõnus ja meelepärane. Hetkeks on sarnaseid kootud kokku 7 paari, loomulikult ühtegi, peale originaali, jäädvustanud ei ole, kuna kõik seilasid kohe varrastelt tulles suure lombi taha.
Esimesed värvivalikud juba ka suurde ilma laiali paisatud ja lisa on tulemas!
Chaos! My word for the end of this year! My mind keeps running wild and I have trouble catching up. So the uncut and unsorted photos keep piling up in my laptop. And of-course, I have this little creature here, with hundred legs and arms (or so it seems most of the time), who keeps tucking away everything, that has been left unsupervised. Most of the time it´s just stuff, she can get her hands on.
Actually I just wanted to share my Soctober. Vol 2!
Tiny lacy ones! Inspired by my little ones tiny toes. Reinforced heel, minimalistic lace on the calf and extra ribbing around the ankle, that gives this pair a perfect fit. Lots and lots of colors available (at this point I have shared only few...as I said...Photoshop is still waiting ;) )
Aga nagu ikka, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida! Vaid hoopis oma soktoobrist. Vol 2!
Pisikesed pitsilised! Inspireeritud minu sajajalgse pisikestest varvastest! Sääreosa minimalistlikult pitsiline, kand patentkoes (ma üldse ei imesta hetkel, kui tegelikult ei olegi sellise kanna puhul tegemist patentkoega, aga sellise teadmisega olen kasvanud...Kõik parandused ja keelevääratuste korrektsioonid on alati teretulnud! Eesti keel olgu au sees ja kudumisterminid korrektsed!)
Tulemus oli üllatavalt mõnus ja meelepärane. Hetkeks on sarnaseid kootud kokku 7 paari, loomulikult ühtegi, peale originaali, jäädvustanud ei ole, kuna kõik seilasid kohe varrastelt tulles suure lombi taha.
Esimesed värvivalikud juba ka suurde ilma laiali paisatud ja lisa on tulemas!
Actually I just wanted to share my Soctober. Vol 2!
Tiny lacy ones! Inspired by my little ones tiny toes. Reinforced heel, minimalistic lace on the calf and extra ribbing around the ankle, that gives this pair a perfect fit. Lots and lots of colors available (at this point I have shared only few...as I said...Photoshop is still waiting ;) )
reede, 14. november 2014
Vaikus enne tormi....See oli esimene mõte, mis postitama hakates pähe tuli. Aga ei ole ma kuhugi kadunud! Ja blogi pole ka veel päris unustanud! Olen hoopis talvevarusid täiendanud! Nimelt on hooaeg pihta hakanud ja mina jahin mütsitutte!
Quiet before the storm, was the first thought that popped in to my head, while writing these first few rows of this post... I have not forgotten my blog, or knitting or ecc. Just having fun and stocking up! Hunting pom-poms!
Quiet before the storm, was the first thought that popped in to my head, while writing these first few rows of this post... I have not forgotten my blog, or knitting or ecc. Just having fun and stocking up! Hunting pom-poms!
Kui aus olla, ei ole mul aimugi, kust see mõte alguse sai, kuid nüüd olen konksu otsas. Mul polnud aimugi, kui palju imelistes toonides karusnahkseid mütsitutte on suures laias ilmas ootamas, et keegi neile kogu oma armastuse ja hoolega kootud mütsi otsas uue kodu pakuks!
Oleks vaid aega ka endale ja oma tirtsule üks korralik mütsipaar valmis kududa, enne kui päris käre pakane kohale jõuab!
To be fair, I have no idea, where I got the idea from, but now, I am deffinately hooked! I had no idea, there are so many amazing colors of pom-poms out there, just waiting to find a new and loving home! And a place on top of somebodys handknit hat, that has been made with all the love and care possible!
Now I just have to take the time and knit a hat or two for myself and my baby girl. Before the Jack Frost comes to town!
PS! If you´d like to get a hat with a genuine fur pom-pom, or are just looking for an unique and one of a kind pom, just check out my Etsy store or contact me thru my FB page . Ready to ship choices are always changing. If you have a specific color in mind, I can keep my eye out for you!
Sildid:
blue fox,
genuine fur pompoms,
handknit hats,
hõberebane,
karusnahksed mütsitutid,
kootud,
kootud müts,
pom-poms,
pom-pons,
poms,
rebane,
silver for,
sinirebane,
snowtop pom-poms
Tellimine:
Postitused (Atom)
You may also like
.